Meeskond

Minu otsus ennast sotsiaalvaldkonnaga siduda tekkis isiklikust kogemusest.
Minu armas vanatädi oli aastaid tagasi ühes hooldusasutuses. Tol ajal töötasin avalikus sektoris, hoopis teises valdkonnas, ega omanud ei teadmisi ega oskusi tema abistamiseks. Küll aga teadsin, et ta tahab olla oma kodus ja oleksin tahtnud tema heaks rohkem teha.

Kui temaga hakkasid juhtuma “õnnetused” siis teadsin, et tahan midagi ette võtta – selleks et ükski eakas ei peaks tundma ennast üksikuna või taluma vääritut kohtlemist. Siis aga minu kallis vanatädi lahkus. Ma ei saanud tema heaks enam midagi teha ja ma kahetsesin, et ei olnud saanud ega osanud.

Otsustasin, et tahan sotsiaalvaldkonnas aidata olukorda paremaks muuta. Sain aga hästi aru, et sotsiaalvaldkonnas töötamiseks ja valdkonna parandamiseks ei piisa heast tahtest vaid ilma erialasate teadmisteta võin kasu asemel hoopis kahju teha. Nii astusingi uuesti ülikooli, et sotsiaaltöö eriala omandada ja otsisin õpingute ajal töökohad erinevate valdkonna osapoolte rollides, et päriselt seda maailma mõista. Läksin hooldekoduse hooldajaks, seejärel kohalikku omavalitsusse teenuse korraldajaks ning siis sain võimaluse ka teenuse osutaja rollis olla.

Eakad ja nende toimetulek, eriti üksinduse, abituse ja väärika kohtlemise teemad on mulle väga südamelähedased. Olen märganud eakate muresid ja seda, et need lähevad mulle korda. Soovin, et kõigil oleks võimalus oma eluõhtu veeta väärikalt, hoitult ja hoolitsetult. Ma ei saa enam midagi teha oma armsa vanatädi heaks aga täna ma oskan, saan ja tahan olla olemas ja kasulik Sinu või Sinu lähedase jaoks.

Sotsiaalvaldkonnas töötades nägin sageli, kuidas haigusest taastuvad või tervise muredega inimesed tahaksid taastuda oma kodus, olles märgatud, hoolitsetud ja hoitud. Vahel ei saanud abivajajad või nende jaoks olulised olukorrad või abistajad omavahel kokku. Ja lahenduste rakendumise vahele tekkis palju “agasid”. Ma tahan ja saan olla sillaks inimese ja lahenduse vahel. Saan aidata seal, kus kohaliku omavalitsuse teenuste võimaluste piirid ette tulevad, näiteks teenuste kellaaeg, transpordi sihtkohad vms.

Mõistan hästi ka omastehooldajate ja hooldustöötajate rõõme ja muresid. Oma teadmisi täiendades olen mitmeid kordi mõelnud, et küll ma oleksin tahtnud neid asju teada varem. Soovides aidata muuta lähedase hooldajate ja valdkonna töötajate päevi veidigi kergemaks, olen kokku pannud koolitusmoodulid. Koolituste käigus käigus jagan nii teoreetilist teadmist, kui oma praktilisi kogemusi. Vähem tähtis pole koolitustel ka osalejate praktiliste oskuste jagamine, teineteise toetamine ja koos üksteise kogemustest õppimine.

Tagasi vaadates on minu tee Abi Kodus ettevõtmiseni olnud väga juhitud ja hoitud. Usun, et see pole lihtsalt juhus vaid võimalus, mis teeb mind tänulikuks.